reisijutud

Veedan mõned mõnusad päevad Yogyakartat avastades. Yogyakarta on kuulus oma templite poolest. Siin asub maailma suurim budistlik tempel nimega Borobodur ja Indoneesia suurim hinduistlik templikompleks nimega Prambanan. Märkimisväärne on see, et templid ehitati üksteisest vaid mõnekümne kilomeetri kaugusele peaaegu samal ajajärgul (9. sajandil). See tõestab, et muistsel Jaaval elasid kaks suurt maailmareligiooni kõrvuti täielikus rahus ja koostöös. Sageli valitsesid piirkonda kuninglikud perekonnad, kus abielud sõlmiti hindu ja budisti vahel (näiteks lähedal asuv Plaosani tempel ehitati hindu kuninga ja budistliku printsessi liidu tähistamiseks). 10.–11. sajandil jäeti templid ootamatult maha, kuna jaavalased kolisid saare idaossa – tõenäoliselt lähedalasuva Merapi vulkaani hävitavate pursete ja maavärinate tõttu. Templid mattusid sajanditeks džunglitaimestiku ja vulkaanilise tuha alla, kuni need 19. sajandil uuesti avastati ja aastakümnet...

Jombang- Mejayan- Sragen- Solo  185 km 10-12 oktoober  Need kolm päeva on mälupildis kokku sulanud. Sõidan suure osa sellest lõigust mööda maanteed nr. 15. Minu õnneks on tee lai ja teeäär omakorda betoonist valatud- on kuhu veoautode eest taanduda. Liiklus on väga tihe. Tuleb hoida kindlat sõidujoont, mitte teha ootamatuid manöövreid ja mitte loota ühegi liikluseeskirja kehtivusele.  Esimesel päeval ei juhtu midagi märkimisväärset- lõputu müra, tolm ja tahm. Joon pidevalt aga ei mäleta millal viimati pissihäda tundsin, kõik vedelik väljub kehast higina.  Teeäärsed asulad sulavad omavahel kokku nagu lõputu betoonist soolikas. Gunung Limani vulkaanist möödudes tuleb võtta mõned korralikud tõusud, vahepeal ratast käekõrval lükates. Mejayan on tüüpiline ilus/kole Jaava asula, millest maantee läbi lõikab. Tõmban kõrvalteele, mille lõpus hotell peaks asuma. Hotellitöötajad on välismaalase nägemisest vaimustuses ja tahavad koos pilte teha. Kui nad oleksid vaid ...