Jalgrattaga Indoneesias, Jaava saar

26/09/26. Banyuwangi- Genteng. 45 km


Stardin tund aega enne päikesetõusu. Selline varajane start kujuneb minu Jaava reisi standardiks. 

Kulgemine täna on vägagi mõnus. Marsruuti saab sättida mööda kõrvalteid, kus liiklus on palju hõredam. Rahulikud külavaheteed vahelduvad riisipõldue ääristavate kruusateede ja betoonradadega. Kohalikud toimetavad oma toimetusi, hommikused jahedusetunnid (jah, 25 kraadi on siinmail jahedus) on väärtuslik aeg. Uudishimulikud näod saadavad mind kõikjal - siin pole mingit turismi ja valge mees jalgrattal tekitab pea kõigis elevust. Poisikesed panevad mängu kogu oma inglise keele arsenali - hello mister, where are you from, what is your name.

Püüan kaadrisse pardiajaja, kes oma pardikarja turvaliselt üle raudtee suunab. Milline vahva vaatepilt.

Veel jääb silma taropõld.

Draakonivilja (pitaia) kasvatus.

Tšillipipart kasvatatakse (ja tarbitakse) suurtes kogustes.

Gentengi jõudes peatun kohvikus ja joon maailma parima jääcappucino. Indoneesia on muuhulgas üks maailma suurimaid kohvitootjaid. Värskelt röstitud kraam on pärit Sumatra mägedest. 

Majutusega seekord veab. Perenaine töötas aastaid Singapuris ja räägib tänu sellele väga head inglise keelt. Korter ise asub vaikses tupiktänavas. Kõik kolm tuba on minu päralt hinnaga seitse eurot öö. 






Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Jalgrattaga Indoneesias, palju tubakat

Kujutis
30/09/26. Batuulo- Mbak Suci. 50 km Varahommikul ei pääse ma territooriumilt välja, sest värav on lukus. Pean lohed ülesse ajama, kopsin aknale ja üks pistab unise näo lõpuks ukse vahelt välja. Raske elu neil ikka. Õnneks läheb ainuke klient nüüd minema ja nad saavad päev otsa põõnata. Unustan suure entusiasmiga minema tuhisedes seljakoti maha ja pean mitu head kilti tagasi väntama. Peale tunnikest pedaalimist peatun esimese lahti oleva poe ees. Ostan vett ja mingisuguseid küpsetatud näkse, mis pole suuremad asjad. Üritame poemüüjaga vestelda aga me ei suuda keelebarjääri märkimisväärselt ületada.  Küla teises otsas hakkab tee ääres silma selline uhke tubakakuivati. Iga suitsumehe unistus. Tubakat (ladina keelne nimetus Nicotiana tabacum) kasvatatakse Jaaval palju ja suitsetatakse samuti palju. Jaava täiskasvanud elanikkonnast suitsetab ca 30 protsenti. Neist lõviosa on mehed, meestest suitsetab ligi 70 protsenti. Paljud poisikesed tossavad ka. Suitsupaki hi...
Lisateave

Jalgrattaga Indoneesias, Jember- Batuulo

Kujutis
29/9/26. Jember- Batuulo. 45 km Jätan Jemberi varahommikul rõõmuga selja taha. Sõidan lõunasse, sihtpunktiks Batuulo.  Hommikune prügi põletamise toss matab hinge. Õnneks jõuan kiiresti (allamäge minek) väiksemate külade vahele. Peatun hommikukohvi joomiseks. Kopi time! Appi, kuidas nad kohvile suhkrut sisse uhavad. Kohalikud uurivad, et kuhu ma sõidan ja kust ma tulen. Näitan kaardil Batuulot. Vale tee, väidavad nad mulle, peaksid teises suunas sõitma. Aga mul on Google maps ja seal on ka kõige kitsamad kõrvalteed peale märgitud. Seepärast ei kuula ma neid ja väntan enda valitud marsruuti mööda edasi. See on väga hea otsus, sest istanduste vahelistel teedel on liiklus pea olematu. Tee ise on kohati väga vilets- palju auke, siis auke mis on täidetud killustikuga. Kohati on liivane. Mu higised jalad on kaetud paksu tolmukihiga. Vaated on selle eest põnevad. Suhkruroo põllud, mais, tšillipipar, roheliste kaunadega okra, palju tubakat. ...
Lisateave

Jalgrattaga Indoneesias, kuidas saada üle jõe?

Kujutis
9/10/26. Sidoarjo- Jombang. 75 kilomeetrit.  Uni läks ära kell pool neli hommikul. Pakin oma kümme asja kokku ja teen minekut. Esimese poe ees teen pitstop'i, joon kohalikku Aasia originaal red bulli (mis on ilma vurtsuta) ja söön saiakest. Võtan asja rahulikult- tegemist on ikka maratoniga, vähemalt 800 km on veel minna.  Tänase marsruudi kandev element on jõgi, jõe ületamine ning eriilmelised sillad.  Suuremalt jaolt on sillad ehitatud valitsuse poolt, mõned aga paistavad olevat eraomanduses. Näiteks see siin. Härrad kasseerivad silla kasutajatelt sisse 2000 ruupiat. Kui silda pole mahti ehitada, saab inimesi üle jõe vedada ka paadiga. Sihukese rõõmu eest tuleb kliendil välja käia 5000 ruupiat. Silma jääb omapärane kala- ja vähipüügi seadeldis- branjang peaks nimeks olema. Tundub väga indoneesialikult lebo viis kala püüdmiseks.  Sõidan mööda põldude vahel kulgevat kitsuk...
Lisateave