Jalgrattaga Indoneesias, kohtan esimest eurooplast Jaaval

Veedan kaks päeva hollandlase Pieteri ja tema indoneeslasest naise Suciati juures. Pieter on vahelduva eduga elanud Jaaval üle 20 aasta, ehitanud siia suure maja ja rajanud uhke iluaia.

Hetkel on pooleli juurdeehitis turistide tarvis. 

Pieter on esimene eurooplane keda Javal kohtan. Täitsa põnev! Pommitan teda erinevate küsimustega. Pieteril on palju rääkida ja ta räägib hea meelega. Kohanemine on olnud talle keeruline- kohalikud üldse ei jaga tema kirge lõputult tööd murda, pigem vaadatakse sellisele eluviisile imestusega. Kokku töötab tema all neli kohalikku indoneeslast. Peab tunnistama, et töö toimub justkui aegluubis. Ilmselt on kohalikud läbi hammustanud selle rahalehma lüpsmise kunsti. 

Pieterile meeldib puhtus ja kord. Indoneeslased ei oska tema standarditele vastavalt koristada, seepärast näen teda õhtuti välikööki ja söögisaali nühkimas. 

Pieter kurdab mulle, kuidas tema katsed kohalikke harida on ebaõnnestunud- inimesed loobivad endiselt prügi jõesängi, kust see peale vihmade tulekut liigub edasi ookeani, mis uhub kogu sodi tagasi rannale. 

Ta viib mind kaema randa ehitatud turismiarendust, mis kõigest viis aastat peale valmimist on räämas ja lagunenud.

Suur bassein on täis vetikaid ja sisalikke, päikesevarjuks paigaldatud kangas narmendab ja lehvib tuules. Betoonsild on looka vajunud.

Milleks see kõik üldse ehitati ja kellele? Seda peaks ilmselt külavanema käest küsima. Lugu tundub üsna korruptsiooni hõnguline. Ehitajad said omad rahad kätte, viletsa kvaliteedi eest ei vastuta aga keegi. Korruptsiooni on Jaaval omajagu. Pieter räägib mulle lõbusa loo. Kui nad naisega pulmi tegid, oli neil ajaga kitsas käes, sest Pieter pidi peatselt Hollandisse tööle naasma. Mingi oluline dokument abielu sõlmimiseks oli aga puudu. Peale pisikest rahasüsti kohalikule riigiametnikule, "tekitati" vajalik dokument nagu võluväel. Järg jõudis külavanema kätte, vaene mees oli tööga nii hõivatud, et ei suutnud leida aega abielu vormistamiseks. Õnneks aitas piisav rahasumma aega leida. Lõpetuseks vajas "määrimist" kohalik imaam- ka vaimulik on inimene ja maiste ahvatluste keerises. Juba pulmapäeva õhtul kiirustas Pieter lennukile, et Hollandisse tööle lennata, oma värsket abikaasat nägi ta uuesti poole aasta pärast.

Kokkupuuted kohaliku tervishoiu süsteemiga. 

Pieteriga juhtus ehituse käigus õnnetus, ta oli tähelepanematu ja kukkus läbi vahelaes oleva ava esimese korruse põrandale ja murdis midagi enda vaagnas. Kõigepealt viidi ta traditsioonilise ravitseja juurde, too sikutas reieluu kapslisse tagasi, pani puusale ravimtaimedest kompressi ja saatis koju puhkama. Valu oli meeletu ja ei andnud järele, Pieter kannatas kaks päeva ja seejärel käskis ennast Lumajangi haiglasse viia. Seal selgus asja tõsidus ja Pieter suunati kohe operatsioonilauale puusaliigese vahetuseks. Kuna tollel hetkel puudus tal ravikindlustus, pidi ta kogu loo omast taskust kinni plekkima. Puusaliigese vahetus koos rehabilitatsiooni teenustega maksis alla 2000 euro! Ainuke häda oli selles, et mingi jupp pandi operatsiooni käigus väiksem kui vaja ja nüüd on üks jalg teisest kaks sentimeetrit lühem. 

Võtsin jutuks ka hollandlaste kolonisatsiooni Indoneesias, mis kestis üle 300 aasta. Vastuseks tuli tüüpiline kolonisatsiooni õigustamine- kuidas õilsad hollandlased ehitasid siia infrastruktuuri, rajasid koole jne. Täielik hülgemöla. Kõik need raudteed, sillad ja teed ehitati saare tühjaks varastamiseks.

Euroopa jõukate riikide kodanikel on raske peeglisse vaadates endale tunnistada, millisel väärkohtlemisel ja vägivallal nende ajalooline jõukus rajaneb. Kognitiivne dissonants. Samas on jutul ka oma iva sees- hollandlaste infra toimetab siiamaani. 

Enne lahkumist tuleb välja üks põnev Indoneesia eripära. Teen proua Suciatile pangaülekannet, küsin selle tarbeks tema perekonnanime ja tuleb välja, et tal polegi seda! Seda nähtust kutsutakse mononüümiaks- isikunimeks, mis koosneb ainult ühest sõnast. Kusjuures see nimi antakse lapsele tema iseloomu ja kuufaasi kohaselt. Jaavalased usuvad, et nimi mõjutab otseselt lapse saatust, tervist ja iseloomu. Seega jälgivad vanemad ja vanavanemad esimesel paaril päeval lapse käitumist ja nimi antakse alles nädala möödudes. 

Tagasivaates olen väga tänulik minule osutatud külalislahkuse eest ja Suciati valmistatud söögid olid meeldivaks vahelduseks traditsioonilisle Indoneesia köögile. Nämm!